Järeltöötlus

Voltimine

tähendab antud kontekstis lehe voltimist (murdekoha tekitamist). Näiteks kui leht pooleks murda, saadakse ühe pöördega (voldiga) voldik. Voltimist teostatakse spetsiaalsetel voltimismasinatel.

Soonimine

tähendab paksule paberile (tavaliselt alates 200g/m2) murdejoonte pressimist ja sellele järgnevat painutamist. Murdejooned kantakse materjalile nüride ketasnugade või spetsiaalsete soonimismasinate laudadega, mis tasandavad ja tihendavad materjali. Soonimine erineb valtsimisest selle poolest, et seda saab kasutada paksemate materjalide puhul ning murdejoon jääb selgemalt näha.

Perforeerimine

seisneb materjalile (nt. paberile) ühe sirge tiheda augurea kandmises. See annab võimaluse üht dokumendiosa teisest kiiresti, kergesti ja korrektselt eemaldada.

Lamineerimine

tähendab trükise pinna kilega katmist. Lamineerimise peamiseks eesmärgiks on trükise kaitsmine erinevate välismõjude eest. Lamineerimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet - laminaatorit. Lamineeritakse külm- või kuumtöötluse abil; ühelt või mõlemalt poolt.

Lamineerimiseks kasutatakse spetsiaalset kilet (paksusega 23–250 mikronit). Külmlamineerimisel kasutatakse läbipaistvat, kilet, mille kleepuvad omadused aktiveeritakse survega. Kuumlamineerimine toimub surve ja temperatuuri koostoimel.

• läikiv laminaat  - annab suurepäraselt edasi kujutise värvi, viimistletuse ja erksuse. Valgushelk, mis läikival pinnal tekib, võib samas takistada väikeste detailide, näiteks teabeteksti selgust ja märgatavust.

• mаtt laminaat - välistab helkimise, annab võimaluse pindmist kihti hõlpsalt tekstiga katta. Mati kilega kaetud pind näeb välja väärikam ja soliidsem, ning reeglina kasutatakse seda visiitkaartide ja kallihinnaliste reklaamtrükiste lamineerimiseks.

• reljeefne (faktuurne, tekstuurne) laminaat - kasutatakse kujutise pinna dekoreerimiseks.